Aitame valida!

Nõustame varustuse osas ja aitame valida sobiva toote! Kirjuta meili teel või Facebooki!

Tartu pood

Tartu pood on avatud
E-R kl 11-18

E-poest tellimine

Kui e-poest tellides ei õnnestu ostu vormistada, siis palun saatke oma soovid e-kirja teel. Aitäh!

Üldised küsimused

Millised jalatsid sobivad?
 
Üldiselt võid kasutada mistahes kindlat jalatsit. Vali selline jalats, mis mahub mugavalt skike alusraamile. Sageli sõltub sobivus ka jalatsi kujust, mõni sobib hästi, teine mitte väga, isegi kui on samas suuruses. Ideaalsed jalanõud on pealt pisut kõrgemad, neil on kitsam hästi ümber jala hoidev disain ja mitte väga pehme tald. Võid kasutada igasugust välijalatsit, ka igapäevast spordi- või jooksujalatsit. Algajale võib jooksujalats jääda liiga pehmeks. Paljud skaikijad on leidnud, et sõiduks sobivad hästi MTB või matkajalatsid, sest need on tugevad ja piisavalt jäigad. Murdmaasuusasaaapad ei ole hea variant, sest need on kohmakad ja hakkavad segama.

Milliseid keppe peaks skaikimiseks kasutama?
 
Soovitame kasutada süsinikku sisaldavad keppe. Süsinikkiud teevad kepitorud piisavalt jäigaks, et iga tõuge oleks efektiivne ja energiat säästev. Keppide pikkus peaks olema 90% kehapikkusest (arvutatakse keha pikkus x 0,9), sama nagu uisutehnikas suusatamisel.
 
Suuremad jalad, suured jalanumbrid - kas saab skaikida?
 
Seni on saadud kõik suurema jalaga huvlised skaikima. Kui jalg ei mahu raamile, proovi kõigepealt teiste jalatsitega, võibolla mõni neist on minimalistlikuma tallaga. Kui see ei aita, siis hangi endale skike raamipikendused (mudelitele v07 / Fix) ja proovi nendega. Kui ikka jääb väheseks, siis vali mudel skike v8, millel on kõige pikem raam, see on 40 mm pikem kui teised.
 
Mis on skaikimine?
 
Skaikimine (skiking) - tuntud ka kui murdmaauisutamine - on vastupidavus- ja tervisesport, mis rakendab 90% kogu keha lihastest, kuid ei koorma liigeseid. Skaikimine on sport, mida võib teha iga harrastussportlane. Liikumine on sarnane murdmaasuusatamisega uisutehnikas. Skaikimist võib pidada suviseks suusatamiseks ja see on ideaalne murdmaasuusatreeninguks lumevabal perioodil.
 
Kas peaksin kandma ohutusvarustust?
 
Üldiselt on soovitatav kanda alati kiivrit ja kindaid. Algajatel ja lastel on mõistlik kanda pehmendustega kaitsmeid. Edasijõudnud eelistavad kevlariga kaetud kaitsmeid. Need ei takista liikumist.
 
Kus saan skaikimist proovida?
 
Skaikimist saab proovida Nevene poe juures. Astu poest läbi ja tutvu lähemalt.
 
Kas kõik kolm jalarihma on ühesugused?
 
Ainult alumine ja keskmine rihm on samasugused. Ülemisel rihmal on keskel helkur, lisaks takjakinnitused sääretoe pehmenduste paigaldamiseks. Ülemine rihm on 15 mm lühem kui teised. Sellegipoolest on see piisavalt pikk, et vajadusel alumiste rihmade asenduseks kasutada. Helkur ja takjariba on võimalik ära võtta.
 
Mu jalanumber on 36 ja saaksin kasutada nii suuremaid mudeleid kui ka väiksemat V07-S-i. Milline on mulle parem?
 
Vali väiksed skaigid (mudel skike V07-S), kui oled vähemsportlik, oled väga kerge või kui eelistad sõita peamiselt siledal teel (asfaldil). Vali suuremad skaigid, kui oled paremas vormis ja sulle meeldib sõita ka kehvemal teekattel.
 
Kas skaikimine on kallis sport?
 
Ei ole. Võrdle skaikide maksumust ühe lühikese nädalase suusapuhkusega. Ja nüüd arvesta, et skaikidega saad sõita aastaringi, ka lumevabal perioodil. Skaikida saad igal pool ja alati. Skaikimiseks ei pea sõitma spordirajale või kergliiklusteele. Skaikimine algab ja lõpeb koduukse ees. Skaikimise kõrvale ei ole vaja palju muid treeninguid, kuna see koormab ühtlaselt kogu lihaskonda, jättes kahjustamata liigesed. Skaigid ei vaja spetsiaalseid saapaid ega suusasidemeid. Ühte skaigipaari saab kasutada kogu pere, sõltumata jalasuurusest.
 
Kuidas on skaikida kruusal või murul?
 
Alusta kruusateedel skaikimist rahulikult, omandades tehnika samm-sammult. Kruusal skaikimisel on kiirus väiksem kui asfaldil, kuid suurem kui murul. Kiiruse üleval hoidmiseks on vaja rohkem energiat või suuremaid laskumisi. Algajad ei peaks murul sõitma, sest kuigi see tundub lihtne, ei ole neil piisavalt kogemust ja jõudu. Murupinnad on pehmed ja ebatasased ning veeremine on raskem kui mujal. Harjutamist tahab aukudest, kividest või oksadest ülesõitmine. Kõige parem on sõita seal, kus on kõva põhi, kuhu rattad sisse ei vaju.
 
Kui kiiresti saab skaikidega sõita? 30-40 km/h nagu võistlusrulluiskudega?
 
Skaikide rehvide veeretakistus on umbes kolm korda suurem kui kiiruiskudel. Samas on skaikide haarduvus ca kolm korda parem. Skike on valinud tee, kus põhirõhk on võimalusel kõikjal sõita, mitte piirduda sileda asfaldiga, ja selleks on skike rattad parimad. Pehmem ja mugavam sõit, suurem haakuvus, suurem turvalisus. Seetõttu saavutab skaikidega 30-40 km/h kiiruse vaid sprintides. Teedel jääb kogenud skaikija kiirus vahemikku 15 kuni 25 km/h. Skaigid liiguvad umbes sama kiirusega nagu murdmaasuusad. Arvesta, et 16 km/h kiiruse jaoks on vaja 200 W, 21 k/h jaoks 300 W võimsust. See annab aimu, kui palju tööd ajaühikus tegema peab. Kõva põhjaga maastikul väheneb kiirus 10%, kehvemal pinnasel ca 30%.
 
Kas saavutan sama treeningmahu nagu joostes?
 
Murdmaauisutamine on ideaalne alternatiiv või täiendus pikamaajooksule. Energiakulu ja efektiivsus on suuremad (10-15%) ning koormus liigestele oluliselt väiksem. Skaikimine treenib stabiliseerivaid süvalihaseid, aitab kaasa koordinatsioonile ning omab märksa mitmekesisemat mõju lihaskonnale. Kui tehnika on omandatud, saab asfaldil skaikida 15-30% kiiremini kui sama tugev jooksja. Lihtsal maastikul (nt pargiteed) liigub skaikija umbes sama kiiresti kui jooksja, raskemal maastikul oluliselt aeglasemalt.
 
Kui suur on skaikimise energiakulu?
 
Skaikimine suurendab energiakulu rulluisutamise, ujumise või jooksmisega võrreldes. Tihti peetakse squashi suurima energiakuluga spordiks, kuid see võib vaid legend olla. Murdmaauisutamisel võid liikuda väga aeglaselt või suure tugevusega. Nii liikudes tarbid 5-10%, vahel kuni 15% rohkem energiat tunnis kui joostes. Võimalus energiatarvet reguleerida näitab, kui hästi skaigid sobivad üheltpoolt nt taastusraviprogrammi, teisalt eliitsportlase treeningvarustusse. Alustajale ei ole alati oluline treeningu efektiivsus, vaid sealt saadav emotsioon ja lõbu.

< tagasi KKK menüüsse