Suuskade ettetellimine

Kästle suuskade
tellimine kuni 22.03.2021


Kästle kataloog 2022
(eestikeelne, PDF, 14 MB)

Kästle tellimisleht
(Excel, xlsx)

Kästle tellimisleht
(PDF)

Kasuta võimalust, et saada endale sügiseks täpselt sobiv suusapaar väga hea hinnaga. Väike valik suuski tutvumiseks Nevene poes. Küsimuste korral palun võta ühendust.

E-poest tellimine

Kui e-poest tellides ei õnnestu ostu vormistada, siis palun saatke oma soovid e-kirja teel. Aitäh!

FIS-i selgitus klassikatehnika suusakeppide maksimaalse pikkuse reegli kohta (tõlgitud)

Rahvusvaheline Suusaliit FIS on kehtestanud reegli, mis määrab suusavõistlustel kasutamiseks maksimaalse lubatud klassikakeppide pikkuse. Reegel on jõus ja kehtib ootamatult juba 2016-2017 hooajal. FIS avaldas 5. oktoobril 2016 oma veebilehel selgituse, kus jagatakse otsuse tagamaid ja täpsustatakse reeglit. Järgnev on ingliskeelse teksti otsetõlge, tõlkinud Rain Jaaksoo. Otselink originaalartiklile.
 
Miks see reegel kehtestati? Mis on reegli peamine eesmärk?
 
Reegli peamine eesmärk ei ole keelustada paaristõukelist sõiduviisi, vaid olla lisameetmeks klassikatehnika ja selle erinevate elementide kaitsmisel, et klassikatehnikas võistlused oleksid kõikide suhtes õiglased.
 
Pärast kahte aastat arutelusid, küsitlusi, kogemuste kogumist ja teaduslikke uuringuid oli aeg anda murdmaasuusatamise kogukonnale signaal ja oodatud vastused. Suur enamus pooldab murdmaasuusatamises kahte tehnikat (klassika- ja vabatehnika). Komitee nõustus, et kui klassikatehnika peaks arenema ainult pidamismäärdeta paaristõukelist sõiduviisi kasutavaks, siis on see tehnika, mida on võimatu kontrollida. Paaristõukelist sõiduviisi ei nähta iseseisva sõidutehnikana ja ühtegi võistlust eraldi ainult paaristõugetes läbi viima ei hakata.
 
FIS Murdmaa Komitee on rõhutanud vajadust kaasata klassikatehnika tuleviku üle peetavatele aruteludele võimalikult laiapõhjaliselt inimesi, kes töötavad või võistlevad erinevatel tasemetel. Isegi kui praegune situatsioon näib maailma karika sarja tasemel enamvähem kontrolli all olevat, on see kindlasti keerulisem madalamatel tasemetel ja muudel populaarsetel võistlustel. Praegused arengud treeningmeetodites ja varustuse kasutamisel, eriti nooremate sportlaste puhul, on samuti olulised faktorid, mida on arvesse võetud.
 
Kes reegli välja pakkus ja vastu võttis?
 
Otsustamisprotsess on FIS-is keerukas. FIS-i kõrgeim võimuorgan on Nõukogu, mis teeb kongressidevahelisel ajal kõiki vajalikke otsuseid. Nõukogu määrab eesistujad, komiteede liikmed, alamkomiteed ja töögrupid, mis on Nõukogule nõuandvas rollis ja on vastutavad FIS-i tehniliste ja muude määratletud tegevuste eest.
 
Endised eliitsuusatajad, rahvuskoondiste peatreenerid, murdmaajuhid ja muud eksperdid esindavad oma rahvuslikke suusaliite Murdmaa Komitees ja alakomiteedes.
 
Murdmaa Komitee sai maksimaalse kepipikkuse kehtestamise ettepaneku Saksamaa Suusaliidult 2016. aasta suvel. Kõik Komitee liikmed said selle ettepaneku koos ülesandega arutada seda oma suusaliidus. FIS-i sügismiitingul Zürichis arutati ettepanekut Reeglite ja Kontrolli Alamkomitees, Maailma- ja Kontinentaalkarika Alamkomitees ja Murdmaa Komitees.
 
Pärast avatud ja demokraatlikku arutelu võttis Murdmaa Komitee ettepaneku ühehäälselt vastu, muutes esialgses ettepanekus välja pakutud maksimaalse kepipikkuse määratlust.
 
Miks võeti otsus vastu sügisel, mitte kevadel?
 
Murdmaasuusatamise kogukond on arutlenud klassikatehnika tuleviku üle juba aastaid. Murdmaasuusatamise tehnikas on olnud oodata olulist arengut, mis on võrreldav vabatehnika ilmumisega 1980-ndate keskel. Paaristõukelise sõiduviisi esilekerkmine on esitanud väljakutse murdmaasuusaspordi olemusele. Selle arengu aeglustamiseks on rakendamisel mitmeid meetmeid.
 
Ideaalis oleks pidanud maksimaalse kepipikkuse paika panema juunis, kuid vahepealsed arengud on olnud kiired. Pärast pikki nõupidamisi Cancunis, Mehhikos paluti igal rahvuslikul suusaliidul analüüsida probleemi kõiki aspekte igal võistlustasemel. Selle tulemuseks oligi sakslaste konkreetne ettepanek, mis saabus suvel.
 
Miks 83% kehapikkusest?
 
Treeneritelt saabus tagasisidet, et viimasel suvel testisid paljud sportlased tavapärastest klassikakeppidest rohkem kui 10 cm pikemaid keppe. Algne ettepanek sakslastelt oli määrata klassikakeppide maksimaalselt pikkuseks 85% kehapikkusest (keskmine kepipikkus, mida sportlased viimastel aastatel kasutasid) mõõdetuna ilma saabasteta ja keppide kogupikkuse (teravikust tipuni) kohta. 83% kehapikkusest mõõdetakse koos suusasaabastega teravikust kohani, kus käerihm kinnitub kepi külge.
 
Kas see päästab klassikatehnika?
 
Maksimaalse kepipikkuse reegel ei ole ainus vahend klassikatehnika säilitamiseks. See on üks mitmest tööriistast. Juba mõned aastad on palju tähelepanu pööratud klassikatehnikale sobivate radade valimisele. Murdmaakohtunike kogud on olnud senisest rangemad ja keelanud pooluisusammu, libistamist käärisammul, uisutamist kurvides jne. Lisaks on kohtunikepoolne reageerimine klassikatehnika reeglite rikkumisele senisest kiirem. Mitmed rahvuslikud suusaliidud kavatsevad testida nn tehnikatsoone, kus paaristõuked on keelatud. Nüüd on Murdmaa Komitee sisse viinud 83% reegli keppide maksimaalse pikkuse määramiseks. Reegel ei peata kedagi paaristõukelise sõiduviisi kasutamisel isegi järskudel tõusudel, kuid sellelt oodatakse klassikatehnika mittesoovitud arengu peatumist. Eesootavast hooajast saadavaid kogemusi analüüsitakse põhjalikult järgmisel kevadel ja käsitlemisele võivad tulla järgnevad sammud sealhulgas pikkuse protsendi alandamine.
 
Kas see reegel kehtib ainult FIS murdmaasuusatamise MK-sarjas?
 
Ei, 83% reegel kehtib kõikidel FIS võistlustel kõikidele vanusegruppidele.
 
Kuidas reegli täitmist kontrollitakse?
 
Keppide mõõtmise seadeldis peaks olema saadaval juba ametlikel treeningutel, et sportlased saaksid oma varustust ise kontrollida. Kontrolle viiakse läbi nii pisteliselt kui suunatult. Mõõtmisi saab teha enne starti ja pärast finišit. Vajadusel on saadaval rohkem kui üks mõõtmise vahend.
 
Mis juhtub, kui sportlane tuleb starti vales mõõdus keppidega?
 
Sportlasi, kelle varustus ei ole reeglitepärane, starti ei lubata.
 
Mis juhtuub, kui võistleja murrab kepi võistluse käigus?
 
Kepi murdmine võistluse käigus on väga tavaline, eriti ühisstartide, jälitussõitude ja sprintide puhul. Kui sportlane murrab kepi, siis vajab ta võimalikult kiiresti uut. Võimalik, et uus kepp ei vasta 83% reeglile. Erineva pikkusega keppide kasutamist ei peeta sel juhul eeliseks. Seega on uue kepi pikkus ebaoluline ja sportlane saab lõpuni võistelda sanktsioonideta.
 
Mis juhtub, kui võistleja murrab võistluse käigus mõlemad kepid?
 
Kui mõlemad kepid on murtud ja sportlane saab uue paari, siis peavad saadud kepid vastama 83% reeglile.